"Pealtnägija" rääkis Eesti skandaalseimatest karupoegadest ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
6 pilti
Autor: Mirjam Nutov/ERR
{{1461159126000 | amCalendar}}

Mõnistes asuvas Alaveski loomapargis on kolm karupoega Tillu, Paksu ja Punnsilm, keda väidetavasti ähvardas hädatapmine. Tegu on tõenäoliselt enim segadust ja kirgi külvanud karupoegadega Eesti lähiajaloos, sest jutt hukkamisest ei vasta tõele ning nende elud ei ole ohus.

Karudega seotud lugu läheb veerema 2014. aasta veebruari lõpus, mil kohalik jahimees ja mesinik Harivald Haljas leiab Väike-Maarjast, Pikevere metsadest kolm emata karupoega, vahendas "Pealtnägija". "Tihtilugu inimesed, kes leiavad loodusest looma, arvavad, et see loom on abitu ja vajab sekkumist ja päästmist, aga metsas olev loom tuleks jätta ikkagi loodusesse ja mitte sekkuda, kui ta just ei ole vigastatud," ütles Margo Tannik.

Haljas aga sekkus. Seda siiski alles kolm päeva pärast karupoegade leidmist, mil oli selge, et metsatööde pärast talveunest üles ärganud emakaru poegade juurde enam ei naase. Mõmmid koju toonud, alustas ta neile uue koha otsimisega, pöördudes teiste hulgas ka Keskkonnaameti poole. Ameti Viru regiooni jahindusspetsialist teebki mõned kõned, helistades ka Alaveski loomaparki.

Rein Kõik Alaveski loomapargist ütles, et eelnevalt oli neid karusid pakutud Elistverele. "Elistvere oli ära öelnud, siis pakuti meile ja me võtsime mõtlemise aega ja me otsustasime ikkagi võtta." Ta tõi välja, et need kolm karupoega olid abitus olukorras, mis oli põhiliseks põhjuseks, miks nad karupojad vastu võtsid. "Nad olid inimtegevuse tagajärjel jäänud orbudeks."

Alaveski loomapark pakub vaadelda loomi võimalikult looduslähedases keskkonnas. Loomapargi fauna on mitmekesine, kokku elab Alaveski talus 90 erinevat looma, lisaks 28 faasanit. Kui vaadata Alaveski loomapargi tegevusluba, seal seisab must-valgelt kirjas, et pargis on lubatud pidada üksnes emas- ja isaslooma ühes sama aasta poegadega, mis paratamatult tõstatab küsimuse, miks võtta kolm karujõmmi, kui juba eos võis aimata, et sellest tekib probleeme.

Täpsuse nimel tuleb nentida, et karupoegadele läks eraloomaaia omanik Rein Kõiv järgi siiski ise ja üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati järeleulatuvalt. Kuid samal ajal, mil Kõiv mõmmikuid poputas ja sõna otseses mõttes lutiga toitis, murdsid tema asutuse hundiaedikust välja kolm hunti. "Meie loomaparki külastas kuuepealine võõras hundikari, kes lõhkus meie aia lihtsalt ära, seda on näha ka väljastpoolt näritud postidest," kinnitas Kõiv.

Vahejuhtum lõppes vabadusse pääsenud kahe hundi mahalaskmise ning ühe hundi haavamisega ning mõistagi ulatusliku kontrolli ja ettekirjutuste tegemisega hoiutingimuste osas. Rein Kõiv tõi välja, et loomaarsti seisukoht oli selline, et et vigastatud hunte kahjuks elama jätta ei tohi.

Kõik aedikus olnud kaheksa looma eutaneeriti läinud aasta algul. Ühtlasi langes sellega ära nõue teha korda hundiaedik. Küll kuulus aga jätkuvalt täitmisele nõue paigutada karupojad Tillu, Paksu ja Punnsilm, kes senini olid elanud amortiseerunud, 150 ruutmeetrises aias, suuremasse ja tugevamasse aedikusse. Euroopa loomaaedade karupidamise juhendist tulenev nõue pole aga ainuke täitmata tingimus, mida ametnike valvas silm märkas – Kõivul tuleb ka tagada, et aediku läheduses olevad ohtlikud puud aiale ei kukuks.

Muuhulgas heidab Veterinaar-ja toiduameti ametnik Rein Kõivule ette, et aed, kus need kolm karupoega praegu elavad, ei ole piisavalt sügaval maa sees ehk vähemalt 1,5 meetri sügavusel. Loomapargi omanik Rein Kõiv oli nõus puust ja punaseks tõestama hoopis vastupidist. Tulenevalt loomaaedikute ehitamise eripärast ning projektist, mille praegu ettekirjutusi tegevad ametnikud ise on 2010. aastal heaks kiitnud ja alla kirjutanud, ei ole võrk maa sees vertikaalselt, vaid kalde all.

Tõestamise asemel otsustaski Rein Kõiv mullu suvel, et ta kaebab tema meelest ülekohtuse ettekirjutuse kohtusse. Esimese astme kohus andis aga õiguse veterinaarametile, mispeale asus Eesti Loomakaitse Liit Alaveski loomapargi ning Veterinaar- ja Toiduameti vahelisi erimeelsusi avalikult klaarima. Loomakaitse Liidu esindaja Kadri Võreli sõnul oli eesmärk see, et sellele asjale üldsuse tähelepanu pöörata. Liidu kriitika ametnike aadressil läks nii äärmuslikuks, et lasti lahti jutt võimalikust karupoegade eutaniseerimisest, mis levis kulutulena kõikvõimalikes kanalites ja ajas enamiku publikust pöördesse.

"See eutaniseerimise jutt tuli sellest, et huntidega läks nii, et tuli hunnik ettekirjutisi ja lõpuks ei jäänud muud üle. Nende karudega on seis see, et ka Rein oli väga mures, kui tuli kohtuotsus ja selle kohtuotsuse peale lasime ju selle asja selliseks, nagu ta läks," ütles Kadri Võrel. Ametnike sõnul oli see laim ja vale. Muuhulgas väitis Loomakaitse Liit, et Kõiv pidanud korduvalt maksma riigile sunnirahasid.

Ametnikud on enda sõnul olnud mõistvad ja vastutulelikud. Rein ja teda toetav Loomakaitse Liit leiab, et ametnikud norivad pahatahtlikult. Kui pooli kuulata, tundub paratamatult, et kogu tüli ja müra kipub taanduma persoonidevahelistele vastuoludele.

Kõiv on ühes Loomakaitse Liidu abiga esimese astme kohtuotsuse edasi kaevanud, olles samas ootel, milline vastus tuleb lõpuks Lätis asuvast Kekava loomapargist, kes juba läinud aastal andis teada, et on nõus karupojad endale võtma. Sellega aga karupoegade saaga ei lõppeks, sest Alaveski ametlikus karuaias on mürgeldamas eelmisel aastal algul sündinud neli karupoega, kellele tuleb samuti leida uus kodu...

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Pealtnägija



"Kirsti elab Reykjavikis" peategelane rääkis elust Islandil: see on haldjamaa

Jarek Kasari laulu "Kirsti elab Reykjavikis" peategelane Kirsti Villard rääkis oma elust Islandil ja kirjeldas, kuidas sündis temast rääkiv lugu.

Aivar Mäe: ma olin halb laps

Rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe avaldas, et oli nooruses halb laps, kelle pärast ema tihti koolis pidi käima.

Inimesed
Mart Helme mälu pandi otse-eetris proovile

"Vikerhommiku" saatejuht Taavi Libe valis eelmise nädala riigikogu istungitest kolme riigikogulase tsitaadid, et testida, kas EKRE esimees Mart Helme tunneb oma kolleegid kõigest hääle põhjal ära.

elu
Raua tänava saun tähistas 80. sünnipäeva

Tallinna üks vanemaid järjepidevalt tegutsenud avalikke saunu tähistas laupäeval 80. sünnipäeva ja sel puhul oli saunapäev veidi pidulikum.

Tele/raadio
"Meediatund" arutleb parem- ja vasakpoolsuse üle meedias

"Meediatund" toob täna raadioeetrisse parem- ja vasakpoolsuse meedias.

Eesti Laul
Ove Musting Zelmerlöwi numbrist: nii närvesöövat ülekannet ma ei mäletagi

Selle nädala lõpus jagatakse esmakordselt Eesti tele- ja filmiauhindu lisaks saatejuhtidele ja näitlejatele ka kaadri taha jäävatele inimestele, näiteks operaatoritele ja režissööridele. Parima režissööri auhinna nominent Ove Musting rääkis "Ringvaates" Måns Zelmerlöwi esinemise näitel Eesti Laulu režiitöö keerukustest.