Rakveres peeti ingerisoomlaste laulupidu
Rakveres peeti 25. Eesti ingerisoome laulupidu, kus koos Eestimaa ingerisoomlastega laulsid ja tantsisid nende rahvuskaaslased Soomest ja Venemaalt.
Teine maailmasõda on valdava enamuse ingerisoomlasi üle maailma laiali pillutanud. Oma kodumaale - Soome lahe, Narva jõe ja Laadoga järve vahele - asusid nad elama vanal kuldsel Rootsi ajal, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"16. sajandil vallutas Rootsi nii Eesti kui Soome ja Laadoga tagused maad ja siis kuningas Gustav VI oli kinkinud need Narva jõe tagused maad oma tütrele Ingeborgile. Neid maid hakati kutsuma Ingermanland - Ingeri tütre maad. Soomest Savost ja Äurenpääst rändasid sinna soome hõimud, sest seal asusid isurid ja vadjad ja nad said seal vabalt oma kultuuri ja elu arendada. Sealt on tulnud see Ingerimaa nimi," selgitas Viljandi ingerisoome kultuuriseltsi esimees Valeri Luuka.
Esimene ingerisoome laulupidu peeti Skuoritsas 1889. aastal. Laulupeod kujunesid rahvusliku liikumise manifestatsioonideks ja tsaarivõimud keelustasid need Esimese maailmasõja alguses. Nõukogude ajal puhkes ingerisoomlaste ja nende kultuuri hävitamine uue hooga. Eestiski pidid ingerlased siis oma rahvust ja kombeid peitma.
"Kui ingerlased omavahel kokku said, siis rääkisid soome keeles, aga avalikel üritustel nad tõesti varjasid oma rahvust. Kodudes traditsioone jätkati, aga see kõik muutus - 1988-1989 hakkasid ingerisoomlased kogunema juba avalikult," rääkis Järvamaa ingerisoome seltsi liige Elvira Orumaa.
Praegu tegutseb Eestis kümmekond ingerisoome seltsi, kus oma identiteeti edasi kantakse. Tänasel Ingerimaalgi püütakse läbi raskuste alles jääda. Kõige keerulisem on säilitada oma keelt.
"Meie põhimure on see, et meid, ingerisoomlasi jääb Ingerimaal üha vähemaks. Tunnetame, et oleme liiga väike vähemus. Sealse kuue miljoni inimese hulgas on meid vaid kaheksa tuhat," tõdes Peterburi ingerisoomlaste liidu esimees Vladimir Kokko.
25. ingerisoomlaste laulupeol Rakveres esines üle 400 ingerlase, eestlase, isuri ning mari kokku 24 kollektiivist Soomest, Venemaalt ja Eestist.
Toimetaja: Merili Nael