Vabariigi 100. aastapäevaks soovitakse leida igale lapsele oma pill ({{commentsTotal}})

Täna alustati EV100 raames kingituse „Igal lapsel oma pill“ tegemisega, mis on kantud unistusest, et kõik lapsed, kes seda sooviksid, saaksid tunda rõõmu pillimängust.

Tegemist on ühiskingitusega Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks, mille eesmärk on koostöös riigi, erasektori ja muusikasõpradega uuendada lastele ja noortele muusikaõpet pakkuvate koolide ja asutuste pilliparke.

Iga pill on tegelikult hindamatu, arvas projekti patroon Tõnu Kaljuste ETV saates "Terevisioon". Lisaks sellele, et muusikariistu on võimalik mängida, on vaja ka, et õppival lapsel tekiks tunne, et on võimalik midagi kaunist luua. "See on muusika keel, mida ei saa inimesed nii väga rääkidagi. Muusikud tihtipeale mikrofoni ees väljendavad, et ma teen midagi kaunist, aga tegelikult see keel, milleni iga muusika tegija jõuab, see on keel, millest ei saa rääkida, selline bukett tundeid," arvas dirigent.

Enim mängitakse muusikakoolides Kaljuste hinnangul praegu klaverit ja kitarri. "Ma arvan, et see muusika, mis meid ümbritseb, on kitarri-keskne ja teistpidi, inimesed, kes õpivad muusikat, puutuvad kokku klaveriga esimesena," rääkis ta.

Muusikaharidusasutuste hinnangul oleks lähiaastatel vaja soetada vähemalt 3200 uut instrumenti, et kõik lapsed, kes soovivad pillimängu õppida, saaksid seda teha. Suur osa õppeasutustes aktiivselt kasutusel olevatest pillidest on amortiseerunud ning sageli on mõne pilli kättesaamatuse tõttu jäänud konkreetne õppesuund tahaplaanile. Pilliõppega tegelevad aga lisaks veel kultuurimajad, üldhariduskoolid, noortekeskused ja teised väiksemad asutused, seega on vajadus uute pillide järele palju suurem.

Ühiskingituse raames on kõikidel muusikaõppega tegelevatel asutustel võimalik kuni 23. aprillini esitada taotlusi kuni seitsme muusikainstrumendi soetamiseks. Piiranguid taotletavate pillide liikidele pole. „Olen kohanud õpilasi, kes on andekad, aga koolil pole võimalik neile huvipakkuvat instrumenti soetada. Sellest on väga kahju ning loodan, et tänu "Igal lapsel oma pill" projektile jääb selliseid juhuseid üha vähemaks. Usun, et see aitab koolidel oma pilliparki mitmekesistada ning soetada lisaks klassikalistele ka näiteks erinevaid eesti rahvapille," ütles muusik, viiuliõpetaja ning ühiskingituses kaasalööja Eeva Talsi. Soetatud pillid jäävad konkreetse kollektiivi püsikasutusse.

Pillide soetamiseks on planeeritud neli taotlusvooru 2015. kuni 2018. aastani. Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond.

Ilmselt väsivad paljud muusikalist instrumenti õppivad lapsed vahel harjutamisest, kuid samas on need lapsed õnnelikud, kuna neil üldse on võimalus pilli õppida. Eestis on 91 muusikakooli ning regiooniti on olukrod neis väga erinev. Suuremate omavalitsuste muusikakoolides on pille ehk piisavalt, kuid ääremaade omades on pillivajadus suur, vahendas "Aktuaalne kaamera".

 

Kogu info ühiskingituse “Igal lapsel oma pill” kohta on leitav veebilehelt www.ev100.ee.

Toimetaja: Kertu Loide



Muusikaettevõtluse auhinnad pälvisid Sten Teppan, ETV, Eesti Laul ja Klassikaraadio

Täna tunnustati Eesti muusikaettevõtluse auhindade galal aasta parimaid ning auhinna pälvisid Sten Teppan, ETV, Eesti Laul ja Klassikaraadio.

Galerii: Enn Vetemaa tööd ja tegemised ETV ekraanil

80-aastasena suri kirjanik, tõlkija ja helilooja Enn Vetemaa, kelle legendaarsed tööd ETV ekraanil on puudutanud paljusid eestlasi.

Inimesed
"Kirsti elab Reykjavikis" peategelane rääkis elust Islandil: see on haldjamaa

Jarek Kasari laulu "Kirsti elab Reykjavikis" peategelane Kirsti Villard rääkis oma elust Islandil ja kirjeldas, kuidas sündis temast rääkiv lugu.

elu
Muuseumis saab lisaks medalite vaatamisele ka ise sporti teha

Tartus asuvas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis saab nüüd lisaks medalite ja karikate vaatamisele ka ise sporti teha.

Tele/raadio
R2 "Agenda" alustas uue kuulajamänguga

Raadio 2 saade "Agenda" alustas sel nädalal uue kuulajamänguga Arvamusliider.

Eesti Laul
Ove Musting Zelmerlöwi numbrist: nii närvesöövat ülekannet ma ei mäletagi

Selle nädala lõpus jagatakse esmakordselt Eesti tele- ja filmiauhindu lisaks saatejuhtidele ja näitlejatele ka kaadri taha jäävatele inimestele, näiteks operaatoritele ja režissööridele. Parima režissööri auhinna nominent Ove Musting rääkis "Ringvaates" Måns Zelmerlöwi esinemise näitel Eesti Laulu režiitöö keerukustest.