Narva hõimupäevad on sündmusterohked
Sel nädalal peetakse kõikjal Eestis hõimupäevi ning Narvas on need tänavu eriti sündmusterohked.
19. oktoobril tähistatakse üle Eesti soome-ugri rahvaste tutvustamiseks mõeldud hõimupäeva. Sel aastal möödub 85 aastat esimestest hõimupäevadest, samuti 25 aastat hõimupäeva traditsiooni taastamisest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Narva börsihoone keldris ehk Tartu ülikooli Narva kolledži keldrisaalis laulis eile õhtul Karjalast pärit vepsa ansambel Noid, kes annab Eestis sel nädalal mitu kontserti. Tegemist on omanäolise ansambliga - pooled selle liikmetest on vepslased.
Ansambli juht Vladimir Solovjov ütles, et tänu rahvaluule uurimisele hakkas ta aduma vepslaste kultuuri tagamaid. "Olen ise vepslane ja koos lauludega olen enda jaoks oma kultuurist väga palju teada saanud ja ma tunnen, et see on osa minust endast. Olen hakanud vepsa kultuuri paremini mõistma kui enne ülikooli astumist," selgitas ta.
Soome-ugri kultuuri toomine narvalasteni on lihtsam kui tundub, kinnitas hõimupäevade üks korraldajatest Szilard Toth.
"Narvas on elanud ja elavad praegugi ingerisoomlased ja muidugi eestlased. Kui hakata inimestega vestlema, siis selgub, et tema vanaema on olnud ingerisoomlane või vanaisa isur," rääkis Toth.
Ta lisas, et seega pole Narva sugugi lihtsalt vene linn Eesti pinnal, vaid meie piirilinnal on sügav soome-ugri põhi, kuigi soome-ugri kultuur on varjatum, kui näiteks slaavi kultuur.
Toimetaja: Merili Nael